Rahnoja Jahiselts avas laskepaiga

• By Rahnoja Jahiselts

Juunikuu keskel kogunes Rahnoja Jahiselts Toovale, et maha pidada üldkoosolek, traditsiooniline jahilaskmise karikavõistlus ja sünnipäevapidu. Toova on endine talukoht, mida renditakse Tori vallalt. Sinna on aastaga rajatud laskepaik. Hooneid kahjuks küll säilinud ei ole, aga kindel plaan on tulevikus rajada ka jahimaja.

Rahnoja Jahiselts asub Pärnumaal, Soomaa rahvuspargi külje all. Jahimaad on seltsil 16 100 hektarit, millest 3500 on kaitserežiimiga ja asub rahvuspargi alal. Jahimehi kuulub seltsi 55 ning põdrajahi esimesel päeval on rivis umbes 40 meest. Jahimeeste hulk on võrreldes 1990. aastaga, mil selts asutati, mõnevõrra vähenenud. Tollal oli hingekirjas 74 meest. Kõige vanem jahimees on Udo Miller, kes on sündinud 1931. aastal ja kõige noorem Enrico Vahter (1995). Enrico on kolmandat põlve jahimees. Tema vanaisa on tuntud jahisarve puhuja Mihkel Vahter ja isa Andrus kirglik jahimees. Põtru kütitakse Rahnoja seltsis 26, metskitsi 45, metssigu 60-80.

Seltsil on varemalt olnud ka lasketiir, ent see läks eraomandisse ja kõrge rendi tõttu jäi asi soiku. Nüüd on rajatud uus laskepaik, mis on küll valla omanduses, kuid selle maa sihtotstarve ette nähtud jahilaskmiseks ja tehtud on pikaajaline leping. Laskepaiga ehitust alustati aasta eest ja nagu ikka jahiseltsidel kombeks, tehti seda ühiskondliku tööga. Läbi on viidud kuus hoogtööpäevakut, mille käigus on paik saanud uue näo. Tehnikaga on abiks olnud OÜ Alta Mets ja OÜ Raivo Remont. Laskepaigal saab sooritada ka laskekatseid, näiteks 1. juulil sooritasid selle 12 kütti. Laskekatsete päev on suvel kolmapäev ja lisaks oma seltsi meestele tullakse laskma ka teistest paikadest.

Selts on juba 15 aastat läbi viinud laskevõistlusi. Traditsiooniks on saanud karikavõistlus, mis koosneb 2×25 sportingust ja kütiliinist. Tulemused liidetakse. Selle aasta karikavõistlusel saavutas esimese koha Indrek Tekko, kes sai auhinnaks sokuküttimise õiguse. Teise koha saavutas Siim Lind, kellel on võimalus küttida metskits ja kolmanda koha Andres Toht, kes lunastas talleküttimise loa.

Rahnoja jahiseltsil on veel üks huvitav traditsioon. Nimelt kingitakse metssea küttimise luba sellele jahimehele, kes on jahiaasta jooksul küttinud 10 väikekiskjat. Viimase jahiaasta jooksul oli selliseid kütte tervelt neli. See on tänapäeva materiaalse orientatsiooniga kapitalimaailmas tähelepanuväärne traditsioon, mis põhineb kutsemeisterlikkusel ja panustab jahindusse.

Rahnoja jahiseltsi on alates 1996. aastast juhtinud Aadi Saar. Aadit paluti tol ajal mõni aasta esimees olla. Mõnest aastast on aga märkamatult saanud mõnikümmend. Aadi on maaparanduse taustaga metsa- ja keskkonnamees. Lõpetanud nii Tihemetsa tehnikumi, Luua metsanduskooli kui ka Räpina aiandustehnikumi. Viimase kahe kooli lõputööd käsitlesid Rahnoja jahiseltsiga seotud teemasid. Esimeheks oldud ajal on korrapäraselt tehtud märkmeid ja see aitas asjale igati kaasa.

Aadi Saare sõnul on Rahnoja selts üksmeelne ja suuri tülisid on suudetud vältida. Maaomanikega on suhted head. Jahikeelde pole kehtestatud. Lepingud on sõlmitud või sõlmimisel kõigiga, kes seda on soovinud. Head on suhted ka Soomaa rahvuspargiga, jahid registreeritakse pargivahi juures ja kaitse-eeskirjadest peetakse kinni.

Rahnoja seltsi elu ja korraldus on jäänud silma ka EJS-i juhatusele. Kevadisel liikmete üldkoosolekul andis EJS-i president Margus Puust juhatuse nimel üle teenetemärgi Ilves seltsi esimehele Aadi Saarele. EJS-i tänukirjad pälvisid Lembit Mihkelstein, Rein Laas, Jaak Konrad, Kaljo Lind, Udo Miller, Heino-Jaan Pärna, Mihkel Vahter.

EJS-i poolt teravat silma ja kindlat kätt uues tiirus ja koosmeelt koostöö aastal!

Fotod EJSi pildialbumis